1.1. Ühistu  lähtub elamu majandamisel Eesti Vabariigi õigusaktidest ja KÜ Paldiski mnt 77A põhikirjast.

1.2. Majandamise  eesmärkideks on :

– maja kasutamiskõlblikkuse ja väärtuse säilitamine;

– maja hooldamine, majandamine ja haldamine;

– elamise ja ümbruskonna meeldivuse loomine;

– teenuste vahendamine ühistu liikmetele.

2.1. Iga korteriomanik saab ühistu asutamise järel allkirja vastu  Põhikirja ja  Kodukorra.

Juhatuse korraldused ja teated pannakse välja  trepikojas üldiseks teadmiseks.

2.2. Kui ühistu omandab korteriomandi elamus, ei saa ta ise olla sama ühistu liige.

2.3. Ühistu juhatus peab ühistu liikmete nimekirja, kuhu kantakse:

– füüsilisest isikust liikme ees-ja perekonnanimi, isikukood, korteriomandi number, sidevahendite nr-d,

e-postiaadress;

– juriidilisest isikust korteriomaniku nimi, registreerimisnumber või registrikood, registreerimise koht,

tegelik aadress ja volitatud esindaja kontaktandmed, korteriomandi number;

– osamaksu tasumise kuupäev ja summa;

– liikmeks olemise lõppemise kuupäev ja põhjus;

– märge korteriomandi võõrandamise kohta. Seoses sellega on ühistu liige kohustatud

esitama juhatusele tõesed andmed enda kohta.

3.1. Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel hinnatakse korteriomandi väärtus, võttes arvesse võõrandaja

osamaksu ja varalised kohustused ühistu vastu. Selleks peavad võõrandaja või pärija, samuti korteriomandi

suhtes piiratud asjaõigusi omavad isikud nõudma ühistu juhatuselt kehtiva vormikohase tõendi, mis kajastaks

võõrandaja õigusi ja varalisi kohustusi ühistu suhtes võõrandamise momendil. Ühistu juhatus võib tõendi

väljaandmisega seotud kulude katteks nõuda tasu.

3.2.  Ühistu liige on kohustatud lubama vastavalt vajadusele ühistu juhatusel või tema poolt volitatud spetsialistil

kord kuus kontrollida oma ruumides  veemõõtja, küttesüsteemi mõõtjate  ja elektrikilbi korrasolekut.

3.3. Ühistu liige on kohustatud pidama majas ja maja ümbruses puhtust ja korda.

3.3.1.  tagama avaliku korra ja inimeste turvalisuse üldkasutatavates ruumides;

3.3.2.  tarbima säästlikult elektrienergiat trepikojas ja keldris;

3.3.3.  lukustama välisuksed, keldri pea- ja boksiuksed;

3.3.4.  hoidma puhtust ja korda lodžal, rõdul, pesukuivatamise ruumis, koridoris, trepikojas, keldris ning elamu territooriumil;

3.3.5.  sorteerima prügi, panema olmejäätmed selleks ettenähtud  prügikasti ja sulgema seejärel prügikasti kaane;

3.3.6.  koheselt koristama looma reostatud üldkasutatava ruumi ja/või välisterritooriumi;

3.3.7. looma liikumisel üldkasutatavates ruumides ning välisterritooriumil kasutama jalutusrihma ja vajadusel suukorvi;

3.4. Ühistu liige on kohustatud  teatama koheselt ühistu juhatusele ja selleks volitatud spetsialistidele elamus tekkinud riketest või avariiohtlikest olukordadest, püüdes vajalike oskuste ja teadmiste olemasolul ise samaaegselt rakendada võimalikke abinõusid nende kõrvaldamiseks.

3.5. Ühistu liige on kohustatud  informeerima ühistu juhatust pikemaks ajaks kodust lahkumisest ja teatama   kontaktisikud, kes  kindlustavad korterisse sissepääsu avarii korral.

3.6. Ühistu liige on kohustatud  kirjalikult esitama veenäidud iga kalendrikuu viimasel päeval  ühistu postkasti oma trepikojas.

3. 7. Ühistu liikmel on keelatud:

3.7.1.  kaasinimeste rahu ja kaitstust rikkuvad või inimväärikust alandavad teod;

3.7.2  lõhkuda,  rikkuda või muul viisil kahjustada ühisvara;

3.7.3  paigaldada omavoliliselt reklaami;

3.7.4  viibida joobnuna ühiskasutatavates ruumides, kui sellega kaasneb kaasinimeste häirimine;

3.7.5  tekitada häirivat, sealhulgas ka muusikalist müra, kui sellega kaasneb sanitaareeskirjades

kehtestatud normide  rikkumine;

3.7.6  rikkuda ükskõik millisel viisil öörahu, mis on 01.september – 31.mai kell 23:00 kuni 07:00 ning 01.juuni – 31.august kell 24:00 kuni 06:00;

3.7.7  suitsetada üldkasutatavates ruumides;

3.7.8 hoida korteris, keldris, lodžal, pesukuivatamise ruumis  ja üldkasutatavates kohtades õhku saastavaid esemeid, auto-kumme, kergesti süttivaid  ning plahvatavaid aineid ja vedelikke;

3.7.9  kõrvaldada või rikkuda elektri-, sooja- ja külmavee sulgemis- või mõõteseadmetele paigaldatud plomme;

3.7.10  lasta kanalisatsiooni kergestisüttivaid vedelikke, toidujäätmeid, kaltse ja muid esemeid ning

aineid, mis võivad torustikku ummistada;

3.7.11 asetada esemeid, remondijäätmeid, prahikotte trepikotta, koridori, keldri vahekäikudesse ning kütte- ja kanalisatsiooni torustike peale;

3.7.12 kloppida riideid ja vaipu  lodžal, rõdul, aknal ja/või uksel; asetada akna välisküljele esemeid ning toiduaineid; kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal; visata aknast, rõdult või lodžalt välja prügi, prahti ja sigaretijäänuseid;

3.7.13  muuta omavoliliselt elamu välisilmet, ehitada kinni lodžasid, rõdusid ning trellitada aknaid;

3.7.14 parkida kõnniteele  ja majade ümbruse sõiduteedele sõidukeid selliselt, et see takistab liiklust;

3.7.15 parkida sõidukit trepikodade ette ja murule;

3.7.16 parkida sõidukit prügikonteinerite juures selliselt, et sellega  takistatakse teenindava firma juurdepääs konteineritele;

3.7.17 lasta sõiduki mootoril töötada akende juures kauem kui 2 minutit;
3.7.18 Ühistu territooriumil on kella 18.00 õhtul kuni 9.00 hommikul parkimise õigus ainult ühistu maja elanikel ja nende
külalistel ühistu kirjaliku loaga.

3.7.19 paigutada elamu katusele ja fassaadile välisantenne.

3.8. Ühistu liikmel on õigus:

3.8.1 vallata, kasutada ja käsutada temale kuuluvat korteriomandit kooskõlas õigusaktidega, ühistu põhikirja ja kodukorra ning omandile pandud koormatistega;

3.8.2 nõuda teistelt ühistu liikmetelt ja elanikelt, et elamu valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kodukorrale.

4.1 Ühistu juhatus koostab majandustegevuse aastakava ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.

4.2  Majandustegevuse aastakava koostamisel määratakse elamu hooldus- ja remonditööde mahud kindlaks vähemalt kord kahe aasta jooksul läbiviidava elamu ehituskonstruktsioonide ja tehnosüsteemide tehnilise ülevaatuse tulemuse põhjal. Tehnilist ülevaatust korraldab ühistu juhatus, selle kulud (ekspertide vajadus) nähakse ette majandustegevuse aastakavas remondikulude koosseisus.

4.3 Elamu   haldamise-   ja   remondikulusid   kannavad   korteriomanikud proportsionaalselt nende korteriomandi üldpinna suhte osatähtsusega elamu kõigi korteriomandite üldpinna summaarses suhtes. Üldpinna hulka loetakse kõigi elu- ja mitteeluruumide põrandapind.

4.4 Prügi äravedu toimub kohaliku omavalitsusüksuse kehtestatud normide piires. Kui korteriomanikul tekib täiendav kogus jäätmeid (ehitusjäätmed, vana mööbel, vananenud sanitaartehnika, jne), siis äravedu toimub prügiomaniku kulul. Prügi hulka ei tohi panna loodust või keskkonda saastavaid materjale (õlid, akud, autokummid, happed, leelised, jms),  need tuleb omanikul ettenähtud korras ise ära vedada. Kui ühistu soetab konteinerid eri liiki jäätmete kogumiseks, peavad korteriomanikud oma jäätmed eelnevalt sorteerima. Konteinerid tuleb hoida suletult.

4.5 Vee üldkulu määratakse maja veemõõtja näitude alusel. Kui see erineb korteriomanike veemõõtjatejärgsest kulust, kuulub vahe proportsionaalselt korteriomanike veekulude juurde- või mahaarvamisele. Maja veemõõtja näidud fikseeritakse kahepoolselt – ühistu ja hankija esindajate ühisel osavõtul (vastavalt hankija nõudmisel).

4.6 Igal korteriomanikul peab olema ettenähtud korras  taadeldud veemõõtja.   Ühistu  peab   veemõõtjate   taatlemistähtaegade   arvestust. Taatlemistähtaja saabumisel kuulub veemõõtja taatlemisele või uuega asendamisele. Veemõõtja rikke avastamisel tuleb sellest ühistu juhatust viivitamatult informeerida. Alates rikke avastamisest kuni rikke kõrvaldamiseni või uue veemõõtja paigaldamiseni arvestatakse selle veemõõtja veekulu eelmise kuu kulust lähtudes. Taatlemistähtaja ületanud veemõõtja näitu veekulu määramisel arvesse ei võeta, vaid aegumisele järgnevast kuust rakendatakse vee normatiivset kulu inimese kohta kuni taatlemiseni või uuega asendamiseni.

4.7 Maja küttekulu määratakse kindlaks soojussõlmes asuvate soojusarvestite näitude vahena või korterite radiaatoritel asuvate mõõturite järgi. Ülejäänud soojusenergia loetakse kütteperioodil kulutatuks ruumide kütteks ja jaotatakse tarbijate vahel, lähtudes nende korterite köetavast pinnast (m²). Mittekütteperioodil loetakse ülejäänud soojusenergia kulu kaoks ja jaotatakse proportsionaalselt tarbijate arvule.

4.8 Ühistu juhatus või juhatuse poolt volitatud esindaja väljastab korteriomanikele iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu eest makseteate, mille üks osa on ettevalmistatud maksekorraldus. Makseteates on eraldi näidatud :

– korteriomandi üldpinna haldus-hooldusteenusetasu;

– korteriomandi üldpinna reserv-remondifonditasu;

– üldelekter;

– ruumide küte;

– vesi ja kanalisatsioon;

– vee- ja kanalisatsioonikulu üldarvesti ja korterite arvestite vahe;

– prügivedu;

– fonoluku hooldus;

– lifti hooldus.

4.9 Makseteadetes märgitud summa kuulub tasumisele ühistu pangakontole sama kuu  viimaseks kuupäevaks. Sama kuu jooksul mittetasumise korral arvestab ühistu enda kasuks alates järgmise kuu esimesest kuupäevast kuni tasumise kuupäevani (kaasaarvatult) iga kalendripäeva eest viivist 0,07% päevas võlguolevalt summalt. Ühistu juhatus võib mõjuvatel põhjustel võlgnikule viivist mitte arvestada, kui korteriomanik on juhatusele esitanud sellekohase kirjaliku avalduse.

4.10 Haldus-hooldustasu arvel kaetavad kulud:

– hooldusteenused ja valvesignalisatsiooniteenus;

– fonoluku kulu;

–  ühistu personali, juhatuse liikmete palgad ning kompensatsioonid koos maksudega;

–  raamatupidamise-, side-, posti-, trüki-ja arvutustehnika kulud;

–  pangateenused;

–  kantseleikulud;

–  majaümbruse koristamine, liivatamine, lumetõrje ja heina niitmine;

–  laenuintressid;

–  kohtukulud;

– spetsialistide abi ja õigusalased teenused ning liikmemaksud;

– üldkasutatavate ruumide, kohtade hooldamine (keldrid, trepikojad, kogumiskaevud,  parasiitide tõrje

jne) ning  krundi hooldamine;

– töövahendid, puhastusvahendid.

4.11 Reserv-remondifondi arvel kaetavad kulud:

– elamu ehituskonstruktsioonide ja -osade hooldus ja remont;

– majasiseste ja maja juurde kuuluvate tehnosüsteemide hooldus ja remont;

–  küttesüsteemi hooldus alates piiritlusaktiga määratud punktist;

– veetorustik kuni korteris asetseva sulgemisarmatuurini;

– kanalisatsioonitorustik kuni korteriühenduseni;

– elektrivarustussüsteemid kuni korteri väljalülitusseadmeni;

– muud tehnosüsteemid (piksekaitse, jms);

– korstnad, ventilatsioonisüsteemid;

– majasiseste  tehnosüsteemide  teenindamine  avarii  korral,  samuti kanalisatsioonitorustike

ummistuste kõrvaldamine enne korteriühendusi;

–  majaümbruse sõiduteede hooldus ja remont;

–  majaümbruse haljastus;

–  remondiprojektide ja eelarvete koostamine;

–  uurimistööd;

–  ekspertiisi- ja järelvalvekulud.

4.12 Haldus-hooldustasu ja reserv-remondifondi eraldiste määrad korteri üldpinna ühe m² kohta kehtestab ühistu üldkoosolek ja need kehtivad kuni üldkoosoleku järgmise otsuseni.

5.1 Ühistul on õigus sõlmida elamu remondiks, teenindamiseks või korrashoiuks lepinguid juriidiliste või füüsiliste isikutega või teha neid töid ise. Eluruumide korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teistele isikutele (sealjuures ka ühistule) ei vabasta korteriomanikku korrashoiu kohustusest.

5.2 Elamu hoolduse all mõistetakse elamu ehituskonstruktsioonide, elamu osade, elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide regulaarset järelvalvet, teenindamist, korrastamist ja detailide vahetust ning elamu tehnosüsteemide rikete ja avariide ennetamist, et säilitada elamu pidev kasutamiskõlblikkus. Avariide likvideerimine kuulub üldjuhul hooldustööde hulka.

5.3 Tehnosüsteemide avarii on ootamatu või juhuslik torustiku purunemine või ummistus, seadmete seiskumine või purunemine, elektrivoolu katkestus või muu tehnosüsteemi rike, mille tagajärjel võib tekkida elamus üleujutus, seadmete ohtlik olukord, vee või küttesüsteemi külmumine, jne. Avarii kõrvaldamisel jaotatakse kohustused ühistu ja liikme vahel.

5.4 Ühistu peab tagama avarii lokaliseerimise viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 12 tunni jooksul avariiteate saamisest arvates. Ajutiselt välja lülitatud süsteemid tulevad normaalsesse töökorda viia viivitamatult. Kui see ei ole võimalik, tuleb juhatusel informeerida korteriomanikke avariitööde orienteeruvast lõpetamise ajast. Vee katkestamisel peab ühistu juhatus tagama ajutise võimaluse vee saamiseks avarii likvideerimiseni. Keskküttesüsteemi avarii korral tuleb remonttöid alustada kohe.

5.5 Korteriomaniku poolt põhjustatud avarii kõrvaldamisega seotud kulud kannab kahju põhjustaja, kahju hüvitatakse vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu kaudu.

5.6 Elamu remont on töö, mille käigus vahetatakse välja või ennistatakse elamu kõik või üksikud ehituskonstruktsioonid, elamu osad, elamusisesed või -juurdekuuluvad tehnosüsteemid tervikuna või osaliselt. Remondi käigus tuleb tõsta elamu heakorrataset, paigaldada täiendavaid seadmeid, teha juurde- või pealisehitust vastavalt kehtivale korrale ja kinnitatud projektile.

5.7 Remonttöödeks koostatakse eelarve, mis lülitatakse ühistu aastakavasse. Eelisjärjekorras remonditakse need konstruktsioonid ja seadmed, mille vigastused avaldavad mõju elamu teiste osade ja konstruktsioonide säilivusele.

5.8 Ühistu  kohustuseks  olevad hooldus- ja  remonttööd  finantseeritakse sihtotstarbeliselt  kogutud  reserv-remondifondirahade   arvel,   samuti   uurimis-  ja projekteerimistööd ning eelarve koostamine. Kui nimetatud tööde läbiviimiseks saadi pangalaenu, kuulub laenu tagasimaksmine samade vahendite arvel või üldkoosoleku otsusel ühistu liikmetelt selleks otstarbeks kogutavate summade arvel. Remondiks kogutud raha arvestatakse raamatupidamises eraldi ja hoitakse ühistu pangakontol.

5.9 Eluruumide ja mitteeluruumide ümberehitust või ümberseadistamist, kui see ei hõlma korteriomandi eseme mõttelist osa, võib korteriomanik teostada kohaliku omavalitsuse ja elamu korteriomanike kirjalikul nõusolekul.

6.1  Elamu konstruktsioonide, seadmete ja süsteemide rikked, mis on tekkinud korteriomanike või –elanike süül, parandatakse süüdlase kulul.

6.2  Kui tekitatud kahju süüdlast ei õnnestu tuvastada, kannavad kulusid ühistu liikmed proportsionaalselt  nende korteriomandi pinna suurusele.