Kokkuvõte Juuni – Juuli – august / Итоги Июнь – Июль – Август
lisandus 15 m/2. Töö anti ühistule aktiga üle 04.08 2015. Töö lõplikuks maksumuseks kujunes 1 944.00 EUR.
Lugupidamisega,
lisandus 15 m/2. Töö anti ühistule aktiga üle 04.08 2015. Töö lõplikuks maksumuseks kujunes 1 944.00 EUR.
Lugupidamisega,
leidunud. Kvaliteet selle all ei kannata, sest oman töökogemust nii ehituse, elektri kui metallitöö alal. Paraku aga saan sellele tööle pühendada ca 2-3 tundi päevas mis tähendab, et jõudluds on madal.
Lugupidamisega,
selle kõrvaltoa millest saab paik jalgrataste ja lapsevankrite hoidmiseks. Töö on plaanis põhiosas lõpule viia maikuuks. Vähendamaks kulutusi teeme kõik mis võimalik ise oma jõududega.
См галлерею о работах и предложениях: http://1drv.ms/1LDMdEe
Lugupidamisega,
korteriomanikuga, et kes tasub kõneseadme remondi eest?
Viies üldkoosoleku päevakorrapunkt:
5. Korteriühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine.
Eelmistest juhatuse valimistest on kolm aastat möödas ja praeguse juhatuse ametiaeg on põhikirja järgi lõpule jõudnud. 7.3.1 Ühistu juhatuse valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni
kolmeks aastaks….. 7.3.1.1 juhatuse liikmeks valimisel on vajalik valitava nõusolek. 7.3.3 juhatus on minimaalselt kolme ja maksimaalselt viie liikmeline. 7.3.4 juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes on Ühistu liige. 7.3.4.3 vähemalt kolmeliikmelise juhatuse korral valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe. Põhimõtteliselt on ainuke kitsendus: valitu peab olema meie majas korteriomanik. Kes soovib, võib ise avaldada üldkoosolekule soovi olla juhatuse liige, võite soovitada kedagi keda te usaldate, võite valida tagasi endisi juhatuse liikmeid. Muidugi tingimusel , et nad ise nõus on. Juhatuse liikmeks soovija peab arvestama, et saades oma töö eest tasu – sellisel juhul ta töötuskindlustust ja töötu staatust riigilt ei saa. Omalt poolt lisan veel, et kui me peaksime otsustama ühe või teise renoveerimisprojekti läbiviimise poolt, siis juhatuse liikmel ei tasu arvestada, et tema kohustused saavad piirduma ainult ühistu koosoleku protokollile allkirja andmisega! Tuleb teha iseseisvalt tööd, koguda andmeid, käia kogemusi vahetamas nendes ühistutes millised on saavutanud edu projektide läbiviimisel, osaleda seminaridel ja koolitustel ja teostada aktiivset kontrolli tööde kulgemise üle. Põhimõttel, et teeb ja osaleb see kellel on rohkem aega. Teiseks peame valima revidendi. 8.1 üldkoosolek teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek valida Ühistu liikmete hulgast revidendi (revisjonikomisjoni) või audiitori juhatuse volituste ajaks. Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esimehe. 8.2 revidendiks (revisjonikomisjoni liikmeks) ei või olla Ühistu juhatuse liige, tegevdirektor ega raamatupidaja, samuti nende abikaasad, elukaaslased, lapsed, lapselapsed, õed, vennad ja vanemad ning nende lapsed ja lapselapsed. 8.3 Ühistu finants-majandusliku tegevusega seotud isik ei või kolme aasta jooksul peale ametikohustuste lõppemist olla revidendiks. Jällegi kitsendus: valitu peab olema meie majas korteriomanik. Õnneks revidendi sotsiaalse kaitse kallale keegi ei kipu.
4. 2015 aasta ehitus-remonditööde kava kinnitamine. Osalemine projektis „Hoovid Korda” ja „Hoovi Heakorraprojekti” realiseerimiseks toetuse taotlemine.
Kõigepealt jälle „Hoovi Heakorraprojekti” teostamine ja selleks Tallinna linnavalitsuselt toetuse taotlemine. Vaatamata sellele milliseks kujuneb meie projekti rahastamine on ikkagi otstarbeksas küsida abi ka linnalt. Kuigi ei väsi kordamast et õige oleks teostada tööd hoovis laenurahaga ja jätta meie remondifond puutumata.
Sest…seda remondifondi raha läheb meil veel väga vaja. Päevakorras on elamu üldine renoveerimine. Puudutab see siis kütte ja ventilatsioonisüsteemi uuendamist ning hoone üldist soojustamist. Näitena Sõle 54 ja Nõmme tee 19 elamud http://1drv.ms/1vBs1Bi Kredex-i toetuste programm korteriühistutele lõpeb 2020 aastaks. Meil on aega vaid 4-5 aastat. Arvestades teiste kogemust on seda aega vähe ja tegutsema peaks kiiresti. Osalesin Veebruari algul Swedbanki ja Kredexi selleteemalisel seminaril. Ütlen ausalt, et tulin sealt tundega nagu, et kogu see kampaania on vaid naiivsetelt inimestelt raha äravõtmiseks. Väga palju on „suunatud” nõudmisi, suunatud siis konkteetsetele aksepteeritud teenusepakkujate ringi ärihuvi rahuldamiseks. Esimene nõudmine on, et kogu renoveerimisprotsessi alates projekti koostamisest peab kureerima aksepteeritud tehniline konsultant. Ilma selleta pole toetuse taotlemine võimalik. Kredexi programmist ja väga mahukatest tehnilistest nõudmistest võib igaüks lugeda ise ettekandest: http://kredex.ee/public/Teenused/Rekonstrueerimistoetus/Lauri_Suu_ettekanne_2015_1.pdf Ideaalis peaks elamu komplekssest renoveerimisest olema niipalju kasu, et küttekulu vähenemine on piisav, et katta renoveerimiseks võetud laenu tagasimakset ja juurde korteriomanik midagi maksma ei peaks. Kas energiatõhususe tõstmine kunagi meile ka ära tasub? Ei tea. Kui emotsioonid kõrvale jätta siis igal juhul on mõistlik asja uurida ja ma teen üldkoosolekule ettepaneku teha järgmisele KÜ juhatusele ülesandeks hinnata Kredexi abiprogrammiga liitumise poolt ja vastuargumente ning kutsuda kokku kolme-nelja kuu pärast kokku uus üldkoosolek selleks, et tulemustest ette kanda ja otsustada juba üldkoosoleku tasemel tehnilise konsultandi palkamine ja ehitusprojekti tellimine. Ja lõpuks kolmas ettepanek: Edaspidi tuleb juhatusel kohtuda ühistu liikmetega koosolekutel arvatavasti palju sagedamini kui senija kutsuda esinema ka konsultante ja teenusepakkujaid. Sellepärast teen ettepaneku teha korda koosolekuruum keldris ja üks kõrvalruum. Saame nii ühendada meeldiva kasulikuga realiseerides jalgrataste ja lapsevankrite hoidmise ruumi idee ning rajada endale koosoleku ruum kuhu poleks häbi külalisi kutsuda. Selleks võiks kasutada värvimist pulverisaatoriga, jättes silumata seinte pinna saame nii odavaima viimistluse. Sama põrandaga. Tasandades vaid hädvajaliku tuleks põjand katta tööstusruumidele ettenähtud betoonivärviseguga ja saades nii tolmuta koristamiskõlbliku pinna. Paigaldada korralik valgustus mis ei maksa palju. Põhikulu oleks seejuures korraliku ukse-lukusüsteemi paigaldamine. Välja võiks kõik see näha Näiteks nii… http://1drv.ms/1zrXq3T
3. 2015.a Majandusaasta kava kinnitamine.
Sellest aastakavast ma ei kirjuta, sest te kõik saite loodetavasti selle dokumendi ja väikesed selgitused sinna juurde kätte. Sellepärast räägime hoopis põhilisest uuendusest selles aastakavas, ehk siis juhatuse liikmete tasustamise vajaadusest. Juhatuse esimehega on kõik selge, tema saab tasu, saab
rohkem kui teised aga peab selle eest ka 24/7 olema valmis tegelema mistahes probleemiga, andma korraldusi, varuma vahendeid, hoidma paberimajandust korras ja hoolitsema selle eest, et arved oleks makstud ja töötajad oleks palgad saanud. See kohustuste ring on määratud ainuisikulise allkirjaõiguse läbi. Aga juhatuse liige? Juhatuse liikme kohustused ja roll on rajatud tema isiklikule initsiatiivile ja kohusetundele, sest tal pole vältimatuid ülesandeid. Ja nüüd sagedasti kuuldud küsimus – „Mille eest ta raha saab?” No ega ei peagi niisama saama. Mina arvan, et iga juhatuse liige peaks tehtud tööst aru andma oma ülemusele, see tähendab üldkoosolekule. Võibolla peaks üldkoosolek ka jaotama juhatuse liikmetele ülesanded? Näiteks esimene juhatuse liige vastutab kommunaalmaksete kogumise, vee ja sooja mõõtmise eest ning peab silmas küttesüsteemi ja santehnika korrashoidu. Teine juhatuse liige Vastutaks maja ehituskonstruktsioonide jälgimise ja elamu ning hoovi heakorra eest? Võibolla nii. Võibolla ka teisiti, teie ettepanekud on oodatud ja teretulnud. Juhatuse liikmeid üldse mitte tasustada pole väljapääs, sest ka juhatuse koosolekutel osalemine, allkiri otsuse protokollil tähendab vaikimisi vastutust, isegi siis kui see on vastutus tegevusetuse eest. Ei tasu loota ja pole tänapäeva materiaalses maailmas ka ootuspärane, et keegi end niisama ebakindlasse olukorda seaks.
Loe edasi
KÜ üldkooseleku teine päevakorrapunkt puudutab hoovi rekonstrueerimiseks laenu taotlemist. See küsimus ei ole juhuslikult päevakorras enne aastakava arutelu, sest see kava võib laenu taotlemise otsusest sõltuda.
Loe edasi
1. 2014.a aasta aruanne. Revisjonikomisjoni akt ja juhatuse tegevusaruanne.
Juhatuse tegevus 2014 aastal: Toimus viis juhatuse koosolekut. Tööd lisaks plaanilisele haldus-hooldustegevusele: Et, me 2014 aasta üldkoosolekul suuremahuliste ehitus-remonditööde tegemist ei otsustanud, jäi kõige suuremaks ettevõtmiseks oli maja kanalisatsioonipüstikute puhastamine. AS Lavateir puhastas Käsheripesu meetodil, vaheaegadega ligi kuu kestnud tööde käigus
kõik meie maja kanalisatsioonipüstikud. Tulemust kontrolliti kaameravaatlusega. Töö laks kokku maksma 3501 Eurot ja 56 senti, mis oli meeldival kombel pooltuhat eurot vahem kui algselt planeeritud. Küll aga ilmnesid nende tööde käigus taaskord vastuolud korteriomanike isiklike huvide ja ühistu vajaduse vahel oma ülesandeid täita. Kas korteriomanik peab võimaldama tööde teostamiseks ligipääsu oma korterisse? Milline on korteriomaniku vastutus juhul kui ta seda ei luba? Kes vastutab omavoliliste ümberehituste eest ja kelle luba on ümberehituste tegemiseks vaja? Nagu öeldakse KKK (korduvalt küsitud küsimused) Selleks, et asja selgeks saada ja neid selgitusi arusaadavas keeles kõigile ühistu liikmetele kättesaadavaks teha valmis meie koostöös Eesti Korteriühistute Liidu ja Jurist Peeter Saulepiga neid küsimusi lahkav põhjalik dokument. Vaat, et esmakordselt võetakse kokku kõik neid küsimusi puudutavad seaduste punktid ja kohtulahendid. Koos lisadega kokku 8 lehekülge teksti. Seda paberit läheb meil eelseisvate renoveerimistööde ajal veel väga vaja. Dokument asub ühistu veebikataloogis SIIN …http://1drv.ms/1nG1GZe Ja on ligipääsetav Ühistu kodulehelt KÜ Failikataloog > Dokumendid ja arved> oiguslik konsultatsioon. 537 Eurot läksid maksma neli betoonist teetõket “rist”. Need Kiili Betooni raskeimad 250 kg teetõkked tõetasid veenvalt oma efektiivsust haljasalade kaitsel. Ka neid läheb meil Parkla rekonstrueerimise järel veel vaja. Kolmas ja viimane töö oli Ühistu panipaiga ja koristaja tööruumide korrastamine. Korteriühistu kui tööandja peab tagama töökoha ja vahendite ohutuse. Korteriühistu vastutab majandusruumide elektri ja tuleohutuse eest. Tööd puudutasid kokku kolme ruumi kuhu sai paigaldatud neli ca 500 kg kandevõimega ja üks 65 kg kandevõimega metallriiul. Kõikide ruumide seintele paigaldasime tööriistanagid. Kõikidesse ruumidesse paigaldas PLM Hoolduse elektrik uued valgustid. Koristaja veevõtmise kohta paigaldasime kraanikausi, veesegisti ja ühendasime selle ka soojavee trassiga. Tööde maksumus kokku umbes 1000 eurot (umbes sellepärast, et kõik inventarile tehtud kulutused polnud suunatud ainult nendele ruumidele) Fotogaleriid tehtud töödest näete SIIN http://1drv.ms/1LOVRa4 või ühistu kodulehel Fotogalerii > Kogu fotogalerii > Koristaja ruumid ·